AS Tallinna Karastusjoogid ajaloost

AS Tallinna Karastusjoogid järjepidev ajalugu algab aastast 1896, mil Viktor Auster sai loa alustada tootmist Tallinna “kunstlikkude mineraalvete, nende seas seltersi, soodavee ja limonaadi tehases”. Esimesed tootmisruumid asusid Suur-Karja ja Müürivahe tänava nurgal paiknevas Gregory majas, mis nüüd kannab aadressi Suur-Karja 15.

Vaade Suur-Karja ja Vana-Posti tänava nurgale XIX sajandi lõpul.

Toodetud puuviljalimonaadid leidsid sooja vastuvõtu ja juba 1897. aastal Tallinnas toimunud põllumajandus- ja tööstusnäitusel hinnati Viktor Austeri puuviljalimonaade väikese hõbemedali vääriliseks.
Gregory maja ei võimaldanud edukat ettevõtet laiendada ja seetõttu viis omanik tehase 22. veebruaril 1899. aastal üle linnamüüri äärde Kuldjala torni kõrvale ostetud krundile Suur-Kloostri (nüüd Nooruse) uulitsal. Selles kohas oli äsja tehtud läbimurre linnamüürist, et tagada parem ühendus kesklinna ja Balti jaama vahel.

Vaade Suur-Kloosti tänava läbimurdele linnamüürist. Keskel paistab plank tehase sissesõiduväravaga.

Sellel kohal töötas tehas katkematult veel ka 1980-ndatel aastatel, elanud üle rohkearvulisi laiendusi ja ümberkorraldusi.
1922. aastal Viktor Auster suri ja tema pärijad rentisid ettevõtte ärimeestele, kes varsti firma aktsiaseltsiks muutsid. Alates 1924. aastast hakkas firma kandma nime “Tallinna karastusjookide osaühisus”
1928. aastal, mil Eesti uueks rahaühikuks sai kroon, mainiti tolleaegset osaühisust esmakordselt nimega Talko, mis on moodustatud pika nimetuse Tallinna Karastusjookide Osaühisus algtähtedest.

Üldvaade Talko tootmisruumile 1930-ndate aastate keskel.

!935. aastal saadi Eesti Vabariigi Patendiametist tunnistus kaubamärgi tarvitamise ainuõiguse peale ja nimetus Talko ilmus nii pudelisiltidele kui ka tolleaegsetele pudeli korkidele.

Talko pudelite portselankork ja traatlukusti

Tolleaegsed pudelisildid

1940. aastal, koos pankade ja teiste suurtööstustega, Talko natsionaliseeriti ja määrati Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi alluvusse.
Tööstuse arenedes liitusid Talko´ga süsihappetehas Tasüt, Vellamo ja Karastusjookide töökoda Tervis. 1945. aastal tehti Talkole korraldus võtta üle seni Tartu Õlletehase käsutuses olnud ruumid ja sisustus Suur-Patarei tänaval.
1951. aastal nimetati tolleaegse Eesti NSV toiduainete tööstuse ministri käskkirjaga Karastusjookide ja Süsihappetehas Talko umber Tallinna Limonaaditehaseks. Sellega lõppes pikk periood ajaloos, mida võiks nimetada ettevõtte asutamise ja kujunemise ajajärguks. Kapitalistlikud tootmissuhted olid asendunud sotsialistlikega.
1964.a. liideti Tallinna Limonaaditehasega Jõhvi Õllevillimise tehas, kus otsustati alustada imporditud viinamarjaveini villimist.
1970-ndatel aastatel muudeti vastavalt tolleaegsele majanduspoliitikale tehase nimetust: Tallinna Limonaaditehasest sai Tallinna Karastusjookide Katsetehas.
1976. aastal alustati Mustamäele uue tehase ehitamist. Uus tehas valmis tolle aja kohta väga lühikese ajaga ja andis juba 1978. aastal toodangut. Alustati ka pepsi-cola villimist, et täita kaubandusorganisatsioonide tellimused seoses Moskva Olümpiamängude purjerega