AS Tallinna Karastusjoogid ajaloost
AS Tallinna Karastusjoogid järjepidev ajalugu algab aastast 1896, mil Viktor Auster sai loa alustada tootmist Tallinna “kunstlikkude mineraalvete, nende seas seltersi, soodavee ja limonaadi tehases”. Esimesed tootmisruumid asusid Suur-Karja ja Müürivahe tänava nurgal paiknevas Gregory majas, mis nüüd kannab aadressi Suur-Karja 15.
Vaade Suur-Karja ja Vana-Posti tänava nurgale XIX sajandi lõpul.
Toodetud puuviljalimonaadid leidsid sooja vastuvõtu ja juba 1897. aastal Tallinnas toimunud põllumajandus- ja tööstusnäitusel hinnati Viktor Austeri puuviljalimonaade väikese hõbemedali vääriliseks.
Gregory maja ei võimaldanud edukat ettevõtet laiendada ja seetõttu viis omanik tehase 22. veebruaril 1899. aastal üle linnamüüri äärde Kuldjala torni kõrvale ostetud krundile Suur-Kloostri (nüüd Nooruse) uulitsal. Selles kohas oli äsja tehtud läbimurre linnamüürist, et tagada parem ühendus kesklinna ja Balti jaama vahel.
Vaade Suur-Kloosti tänava läbimurdele linnamüürist. Keskel paistab plank tehase sissesõiduväravaga.
Sellel kohal töötas tehas katkematult veel ka 1980-ndatel aastatel, elanud üle rohkearvulisi laiendusi ja ümberkorraldusi.
1922. aastal Viktor Auster suri ja tema pärijad rentisid ettevõtte ärimeestele, kes varsti firma aktsiaseltsiks muutsid. Alates 1924. aastast hakkas firma kandma nime “Tallinna karastusjookide osaühisus”
1928. aastal, mil Eesti uueks rahaühikuks sai kroon, mainiti tolleaegset osaühisust esmakordselt nimega Talko, mis on moodustatud pika nimetuse Tallinna Karastusjookide Osaühisus algtähtedest.
Üldvaade Talko tootmisruumile 1930-ndate aastate keskel.
!935. aastal saadi Eesti Vabariigi Patendiametist tunnistus kaubamärgi tarvitamise ainuõiguse peale ja nimetus Talko ilmus nii pudelisiltidele kui ka tolleaegsetele pudeli korkidele.
Talko pudelite portselankork ja traatlukusti
Tolleaegsed pudelisildid
1940. aastal, koos pankade ja teiste suurtööstustega, Talko natsionaliseeriti ja määrati Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi alluvusse.
Tööstuse arenedes liitusid Talko´ga süsihappetehas Tasüt, Vellamo ja Karastusjookide töökoda Tervis. 1945. aastal tehti Talkole korraldus võtta üle seni Tartu Õlletehase käsutuses olnud ruumid ja sisustus Suur-Patarei tänaval.
1951. aastal nimetati tolleaegse Eesti NSV toiduainete tööstuse ministri käskkirjaga Karastusjookide ja Süsihappetehas Talko umber Tallinna Limonaaditehaseks. Sellega lõppes pikk periood ajaloos, mida võiks nimetada ettevõtte asutamise ja kujunemise ajajärguks. Kapitalistlikud tootmissuhted olid asendunud sotsialistlikega.
1964.a. liideti Tallinna Limonaaditehasega Jõhvi Õllevillimise tehas, kus otsustati alustada imporditud viinamarjaveini villimist.
1970-ndatel aastatel muudeti vastavalt tolleaegsele majanduspoliitikale tehase nimetust: Tallinna Limonaaditehasest sai Tallinna Karastusjookide Katsetehas.
1976. aastal alustati Mustamäele uue tehase ehitamist. Uus tehas valmis tolle aja kohta väga lühikese ajaga ja andis juba 1978. aastal toodangut. Alustati ka pepsi-cola villimist, et täita kaubandusorganisatsioonide tellimused seoses Moskva Olümpiamängude purjeregati läbiviimisega Tallinnas.
Esimene Pepsi-Cola pudel uue tehase villimisliinilt.
1991. aastal moodustati AS Tallinna Karastusjoogid, üks esimesi eraaktsiaseltse Eesti toiduainetetööstuse süsteemis, mille aktsionärid olid 100% ulatuses oma tehase töötajad. AS Tallinna Karastusjoogid sõlmis riigiga lepingu nii Tallinnas Mustamäel kui ka Jõhvis asuvate tootmishoonete ja vahendite rentimiseks, mis oli esimeseks sammuks ettevõtte erastamisel.
Pärast pingelisi läbirääkimisi kirjutasid 1992.aasta 5. mail AS Tallinna Karastusjoogid ja COCA-COLA GETRÄNKE HOLDING alla AS Eesti Coca-Cola asutamisdokumentidele. Loodud aktsiaseltsis Eesti Coca-Cola Joogid oli mõlema poole osalus 50%. Algas coca-cola jookide võidukäik Eestis. Rajati uus tootmishoone ja laokompleks Tallinnasse Mustamäele.
Reliikviate hulka kuulub ka päris esimene Coca-cola pudel, mis villitud AS Eesti Coca-Cola Joogid tootmisliinil.
Paralleelselt ühisettevõtte AS Eesti Coca-Cola Joogid arengu ja müügivõrgu kujundamisega jätkati traditsiooniliste limonaadide tootmist algul tootmishoonetes Mustamäel, hiljem Jõhvis asuvas tehases.
1995. aastal moodustati Jõhvi tehase baasil iseseisev aktsiaselts Viru Joogid, mille kogu aktsiapakk kuulub AS´ile Tallinna Karastusjoogid.
1997.aastal müüdi osalus aktsiaseltsis Eesti Coca-Cola Joogid, et pühenduda tootmise arendamisele Jõhvi tehases.
1997. aastal alustati Jõhvi tehase hoonete rekonstrueerimisega. Uue kaasaegsetele nõuetele vastava ilme on saanud laboratoorium, veinitsehh, olmeblokk ja administratiivhoone, rekonstrueeritud villimisruumid.
Arendamaks kodumaise tooraine baasil puuvilja-marjaveinide tootmist, ostis AS Tallinna Karastusjoogid 1998. aastal 90% AS Valtu Vein aktsiatest. !999. aastal alustati Valtu tehases lisaks veinidele ka viina tootmist. Tänaseks kuulub ka kogu AS Valtu Vein aktsiapakk AS´ile Tallinna Karastusjoogid.
1999. aastal kujundati põhjalikult ümber AS Tallinna Karastusjoogid turustussüsteem. Tütarfirmade Viru Joogid ja Valtu Vein kogu toodangu turustamine läks üle AS Tallinna Karastusjoogid Tallinnas ja Jõhvis asuvatele müügikeskustele.
2004. aastal kolis Tallinna müügikeskus logistika tõhustamise eesmärgil Kaereperesse AS Valtu Vein territooriumile.
Müügikeskuste baasil on välja arendatud kogu vabariiki hõlmav müügivõrk. Kliendid saavad kaupa tellida telefoni teel või müügiesindajate kaudu, kes regulaarselt kauplusi külastavad. Tellitud kauba toimetavad kohale AS´ile Tallinna Karastusjoogid kuuluvad kaubaautod.